Eelnädala alguses, kui toimusid infotunnid, ringkäigud ülikoolilinnakus oli palju segadust ja täielik infosulg. Ei teadnud kuni viimase hetkeni, mis moodi peab õpingukava tegema, kuhu pöörduda kui tekib küsimusi jne. Aga nagu iga uus asi võib olla alguses natuke hirmutav, toimusid asjad järgemööda ja kõikidele küsimustele, mis tekkisid, sain vastused.
Minu eriala infotunnis nägin ära ka enda kursusekaaslased. Meie kursuses on kokku 19 inimest. On nii alles gümnaasiumi lõpetanuid kui ka vanemaid inimesi. Esmamulje oli väga positiivne ning nad kõik on päriselt ka väga toredad inimesed. Hetkel oleme kokku saanud nii umbes 15 inimesega, kellega pikemalt sai vesteldud.
Sellel semestril on mul tunniplaanis kokku 5 ainet, mis igaüks annavad 6EAP'd -ainepunkti. (1EAP-ainepunkt on 26 tundi tööd, igaaine läbimiseks peab tegema siis 156h tööd). Kokkuvõttes on loenguid nädalas ainult 7. Esialgu tunniplaani vaadates tundus tõeline ime, et ei peagi igapäev koolis käima või kui pean, siis seda vaid üheks loenguks. Kuid selle võrra peab jällegi ise vaeva nägema, lugema kohustuslikku kirjandust ja kirjutama kokkuvõtteid, esseesid.
Juba on ära jäänud ka loenguid. Tore ju hommikul kooli minna ja siis teada saada, et oi ups loeng on tühistatud. Mis seal siis ikka, ootame poolteist tundi, et siis järgmisesse loengusse minna. Aga, kui lähed spetsiaalselt selle loengu pärast kooli, kuna rohkem loenguid pole ja see ära jääb, siis ajab vihale küll. Sellega seoses asendati meil ka juba inglise keele õppejõud kuuks ajaks. Natuke segadust käib aga asja juurde.
Üldiselt on linnaelu üsna rahulik, kui ise rahulikult võtta. Eks neid linnas ja maal elamise plusse ja miinuseid võiks jäädagi kirja panema. Eelised ja puudused on mõlemal.
