Teater

  Viimase poole aasta jooksul olen avastanud endas täiesti uue külje. Teater - JAH! Tegelikult kui ma meenutan ja nii palju kui mulle on räägitud, osalesin ma juba lasteaias erinevates näidendites. Kahjuks koolis sellist asja nagu näitering ei olnud ja sinna see "peidetud anne" jäigi. Ma küll ei ütleks, et mul on mingisugune hull näitlemisoskus või et ma tahaks näitlejaks saada. Väiksen ikka mõtlesin, et ma saan kindlasti kas lauljaks, arstiks või näitlejaks. Aga tegelikult hetkel reaalsuses olles näen, et mõnes mõttes on kõik asjad millekski head. 

  Eelmise aasta lõpus lavastasime koolis enda lennuga jõulunäidendi. Võin olla nüüd liiga ego, kuid juba enne seda kui ma midagi teada sain, oli minu eest ära otsustatud, et mina olen see, kes seda nö "juhtima" hakkab. No, mis mul sai selle vastu olla. Ma ei saa aga öelda, et see lihtne oli. Eriti veel enda lennukaaslastega. Pinge oli tohutu ning vaeva pidi nägema. See aga, mis välja tuli oli meie enda jaoks super! Ma olin lihtsalt 150% rahul sellega.

  

  Nagu ma juba maininud olen, siis kirjutada mulle meeldib ning tekstid ja kõik sai valmis kirjutatud. Loomulikult näitlejad ise kujundasid need enda jaoks sobivaks. Kuhu ma oma jutuga nüüd jõuda tahan, on see, et mulle meeldis tegutseda, teha proove, jagada ülesandeid ning lõpuks ise osaledes väikeses rollis, tunda seda laval olekut ja ühtset meeskonda. Tegelikult see mõjutas mind veel rohkem ning andis jõudu juurde, et ma ikka edasi kirjutaks. See, kas minust just kunagi lavastaja/näitekirjanik saab, seda ma veel öelda ei oska.

 Ma olen leidnud, ennast viimase kahe aasta jooksul rohkem teatris käimas. Üli oluline on minu jaoks, olla loominguline ning teha midagi, kus on tulemust näha ja tunda. 

M.E