Kuna ma suutsin blogisse eelmisel aastal kirjutada vaid 7 postitust ning need olid pigem sellised ühele teemale keskendunud, siis ülevaate tegemine mälu järgi on üsna keeruline. Mäletan seda, et eelmise aasta algus oli üsna selline, et MIDAA? juba on aasta 2016, sest minu jaoks jäi 2015.aasta täiesti vahele, kuidagi nii kiiresti läks. Aasta alguses oli kohe sünnipäev, mis tähendas seda, et läbi oli saanud see kaua oodatud 18.aastase elu ja nüüd pidi kuidagi harjuma sellega, et tulemas on mingi veider vahepealne üheksateistkümnes eluaasta veel enne kahekümnendaid. Ütleme nii, et oli veider ja omamoodi, kuid kindlasti väga meeldejääv aasta.
Edasi meenub mulle see, et kuna veel aasta tagasi olin ma gümnas ja suurte valikute ees, mind ootasid ees lõpueksamid, milleks tuli tohutult õppida ja vaeva näha. Ma ei uskunud, et ma need tehtud saan ja lõpuks ometi ongi 12 aastat higi, verd ja pisaraid läbi. Ja ma usun, et ma ei liialda, kui nii väidan, sest kõigele toredale vaatamata, on kool ikkagi ka õppimise koht ja seda sai nende aastate jooksul palju tehtud.
Peale selle kui olid eksamid tehtud ja kool peaaegu lõpetatud, oli meil ka üli fun klassireis Leetu. Kuna ma olin varem Lätis käinud, siis Leedu väga "eriline" ei tundunud, kuid omamoodi tore oli ikka. Hästi positiivne oli see, kuidas kõik klassis tegelikult omavahel läbi said ja polnud seda kooli pinget, mis tihti meie lennu suhted natuke keeruliseks ajas.
Suvel oli mul see tohtu tööotsingu periood ning lõpuks ma juulis vist ei käinudki üldse tööl ja sain puhata ja niisama olla. Augustis oli aga mul super äge võimalus minna tööle Paksu Margareeta katusele kohvikusse teenindajaks. Mis oli üks parimatest töökohtadest, mis mul olnud. Just selle imelise vaate ja asukoha pärast. Kuna suvel ja ka veel sügise alguses filmiti TV3 uudiseid seal samas katusel, oli mul võimalus näha ka natukene teleilma telgitagustesse. Mitte, et seal nüüd midagi nii saladuslikku oleks olnud, aga oma silm on ikka kuningas ja tore oli veel tööpäeva lõpus uudised ära kuulata, mis kohe peale minu tööpäeva lõppu eetrisse jõudsid.
Üheks suureks otsuseks ja etapiks oli siis ka ülikooli kandideerimine ja valik, kumba eriala ma õppima lähen. Sellest olen ma ka siin juba kirjutanud. Ning eelmine aasta 2016 lõppes sellega, et ma otsustasin jätta need õpinguid siiski katki. Samuti sain jälle tööle, millest ma rääkisin ka juba oma eelmises postituses.
Et nüüd lühidalt kokku võtta, oli aasta 2016 väga sündmusterohke, väga mitmed etapid elus said läbi ning algasid uued. Kuid ma usun, et 2017 on palju rohkem minu aasta ja ma suudan teha väga palju selliseid asju, millest ma juba pikalt unistanud olen. Aga sellest, mis plaanid mul selleks aastaks on, kirjutan juba varsti lähemalt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar